“PRETSEDENT” – tööandja ei tohtinud siiski töötaja erakirju lugeda

Posted on Leave a commentPosted in Õiguspraktika

Eelmise aasta (2016) alguses võisime meedias lugeda vastakaid artikleid, milles teavitati lugejaid üheselt – TÖÖANDJA TOHIB LUGEDA TÖÖTAJATE ERAKIRJU. Väideti, et Euroopa Inimõiguste Kohus lõi pretsedendi, kui otsustas, et firma esindaja, kes luges oma töötaja Yahoo Messengeri, oli õigus seda teha. Kohtu hinnangul rikkus töötaja ettevõtte reegleid ja tööandjal oli õigus tema tegemisi kontrollida. Paraku […]

Mida järgmisena? Maksu- ja Tolliamet kogub tõendeid Vikipeediast

Posted on Leave a commentPosted in Avalikkuse tähelepanu, Õiguspraktika

Kõik me teame, et Vikipeedia võimaldab kiiret ligipääsu informatsioonile. Keskkoolis rõhutati, et Vikipeedia andmetesse tuleks suhtuda skepsisega, kuna alati ei ole tagatud usaldusväärsust ning tegemist ei ole algallikaga. Lõputööde puhul on tegemist range keeluga. Maksu- ja Tolliamet suhtub aga veebientsüklopeediasse täie tõsidusega. Isegi nii kindlalt, et tõendiks võeti Vikipeediast pärinev informatsioon, millele tuginedes alustati väärteomenetlus. […]

Juris et de Jure käis Tarbijakaitses

Posted on Leave a commentPosted in Avalikkuse tähelepanu, Õiguspraktika

Juris et de Jure esindajad käisid täna tarbijakaitseametis arutamas võimalusi, kuidas kaitsta lennureisijate õigusi senisest paremini. Oleme saanud reisijatelt kaebusi osas, kus lennuettevõtjad viivitavad hüvitiste maksmisega või keelduvad sootuks seda tegemast. Peamiseks ettekäändeks tuuakse force majeure‘i ehk vääramatu jõu esinemist. Kahjuks ei lähtu lennuettevõtted Euroopa Kohtu praktika käsitlusest ja tõlgendustest ning lennureisijate õigused jäävad paraku […]

Muudatused kriminaalmenetluses – riik kui kannatanu

Posted on Leave a commentPosted in Õiguspraktika

Sissejuhatus Riigikogus algatati 2015. a septembris kriminaalmenetluse seadustiku põhjalik revisjon, mille käigus kirjutati seadusesse mitmed kohtupraktikas välja kujunenud seisukohad[1] ja viidi seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/29/EL-ga (ohvrite direktiiv). Lisaks eelnevale tuli seadusandja välja seninägematu institutsiooniga – avalik-õigusliku nõudeavaldusega, millega antakse riigile võimalus osaleda kriminaalmenetluses täieõigusliku kannatanuna. Siinjuures, kui varasemad muudatused on juba […]

Sõna sõna vastu olukord – teoorias ilus, praktikas problemaatiline

Posted on Leave a commentPosted in Õiguspraktika

Kiiruse ületamine Sõidate rahulikult ühtlases liiklusvoolus Tallinnast Tartusse. Sõit kulgeb hetkel veel mööda 4-realist osa ja seetõttu teete isegi ehk mõne möödasõidu ja kindlasti möödutakse ka teist. Ühel hetkel möödub suuremal kiirusel auto, aga üllatuseks annab paarisaja meetri kaugusel olev politsei just teie autole peatumismärguande. Jõuate veel kiirelt mõelda, kui kiiresti sõitsite. Ehk oli natukene […]

Riigikohtu lahendid 3-1-1-99-15 ja 3-1-1-49-16 seoses liisinguasja kasutamisega ning selle tagastamata jätmisega karistusõiguse kontekstis

Posted on Leave a commentPosted in Õiguspraktika

Esmalt 3-1-1-99-15 lahendi valguses Tänase majanduspraktika kohaselt kasutavad ettevõtted asjade kohese väljaostu kõrval raha laenamist ja liisingu võimalust. Paratamatult toob majandustegevus endaga kaasa riske ja ebaõnnestumisi, mille tagajärjel satub ettevõte raskustesse oma kohustuste täitmisega. Selle tulemusen ütleb liisinguettevõte lepingu üles ning tahab oma asju tagasi saada. Antud olukorras on liisinguettevõte asja omanik ning ettevõte, kes […]

Vägivalla kitsas tõlgendamine – milles seisneb probleem?

Posted on 4 kommentaariPosted in Õiguspraktika

Kujutlegem ette olukorda, kus tänaval kõndiv noormees satub vastamisi kahe isikuga, kelle eesmärgiks on endale saada tema telefon, millest noormees kindlasti loobuda ei taha. Kiire tegutsemisega haarab üks kurjategija noormehe kätest. Viimane kukub rabelemise tagajärjel, misjärel kurjategija hoiab kannatanut maas kinni, laskmata tõusta, istudes kannatanule peale. Seejärel kobab teine kurjategija noormehe taskud läbi, võtab sealt […]

Kas Eesti tsiviilõigus on omaks võtnud karistusliku kahjuhüvitamise kontseptsiooni? Analüüs teoorias kui ka praktikas.

Posted on Leave a commentPosted in Õiguspraktika

Tänapäeva postmodernistliku ühiskonna taotluste eestvedamisel saavad üha enam tähelepanu pehmemad väärtused nagu vaimne heaolu, õnn ja rahu. Juba ammu enne kooseluseadust oli meelierutavaks teemaks mittevaralise kahju hüvitamine ja selle ulatus. Palju on küsitud, kas eesti post-sovetlik kultuuriruum ja arenev majanduskultuur on valmis vastu võtma läänelikud standardid mittevaralise kahju hüvitamisel. Johtuvalt ühiskonnas tekkinud arutelust jõustusidki 31. […]