Eraparkla kohtusaaga: teisaldamine

Posted on Posted in Näpunäited õiguses

Tähelepanu! Kui oled saanud eraparklas trahvi, siis järgnev jutt on just sinule

Eraparklate kohtusaaga esimene peatükk jõudis lahenduseni Riigikohtu 25.01.2017 tehtud otsusega nr. 3-2-1-68-16, kus kujundati seisukohad  seni selgusetuks jäänud  asjaolude suhtes. Autojuhtide positsioonilt vaadates  ei anna uus lahend neile parkimisega seoses õigusi juurde, vaid raskendab nende positsioone kohtuvaidluses.

Tõendamiskoormus

Väljakujunenud praktikas oli seni võimalik vabaneda lepingu rikkumisest tulenevatest kohustustest, tuginedes tõendamiskoormusele. Kuna eraparklad on eraettevõtted, puudub neil ligipääs autoregistrile, mille tõttu oli neil keeruline välja selgitada, kes oli asjakohase sõiduki omanik või vastutav kasutaja.  Peaaegu võimatu oli välja selgitada, kes oli sõiduki juht parkimislepingu sõlmimise hetkel.

Varasemas praktikas pidi eraparkla esitama piisavaid tõendeid, et tuvastada juht. Riigikohtu uue lahendiga on tõendamiskoormus jagatud ümber ja pandud täielikult juhile. Mis tähendab, et sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kolmas isik (juht) peavad hakkama tõendama, et keegi neist ei olnud sõiduki juht parkimislepingu sõlmimise hetkel. Selline tõendamiskoormus on erinev üldreeglist, mille kohaselt vaidluse pooled tõendavad oma väiteid ise.

Teisaldamine

Nii juristidele kui  teiste valdkondade esindajatele tundus koomilisena  ja oli vastuvõetamatu, et paarikümne eurose nõude tagamiseks võib tagatiseks teisaldada sõiduki, mis ületab nõude väärtust kordades.

Riigikohus leidis, et kuna auto ei ole osadeks jagatav, siis on põhjendatud ja proportsionaalne auto teisaldamine teise asukohta. Teisaldamise alternatiivina pakuti välja rataste lukustamist. Sarnaselt varasema riigikohtu lahendiga kinnitas kohus, et lukustamine võib olla  eraparklale liiga koormav ja ei ole võimalik tagada auto säilitamist. See aga ei tähenda, et eraparkla rataste lukustamisest loobuks.

Lootust annavad eriarvamusele jäänud kolm riigikohtuniku, kes teisaldamisega päri ei olnud. Nende seisukohast tulenes, et eraparklal pole õigust autot üldse teisaldada ja isegi, kui auto on õiguspäraselt teisaldatud, peab eraparkla ühe kuu jooksul saama kohtust tagantjärgi loa asja valdamiseks. Lisaks puudub enne pandiõiguse rakendamist eraparklal auto suhtes valvamise ja säilitamise kohustus ning autot saab siiski osadeks jagada, nt eemaldada rattad ilma neid ja autot kahjustamata.

Kuigi võib loota, et eelnimetatud eriarvamust hakatakse tulevikus eri astme kohtute poolt tunnistama, siis eilse otsuse valguses  on  eraparklatel õigus  vabalt  otsustada, kas auto  teisaldatakse või mitte.

Vanad trahvid

Riigikohus avas uue ukse vanade võlgnevuste sissenõudmiseks. Kohus leiab, et eraparklal võib olla õigus keelduda auto tagastamast, kui juhil on eraparkla ees vanu võlgnevusi. Siiski leidis riigikohus, et ainuüksi vanade võlgnevuste tagatiseks ei või autot teisaldada, vaid juht peab olema sel juhul jätnud  viimase parkimise eest maksmata.

Eriti murelikuks peaks juhte tegema selline tõlgendus kooskõlas tõendamiskoormuse ümberjagamisega. On võimalik, et viimase parkimise eest maksmata jättes hakkavad eraparklad nõudma kõiki konkreetse autoga seotuid trahve ja juht peab omakorda tõendama hakkama, et tema  ei olnud eelmiste rikkumiste hetkel auto roolis.

Viimase riigikohtu lahendi valguses  soovitame  eraparklas kindlasti teenuse eest tasuda. Ning eriti neil, kellel on varasemast ajast üleval nn tasumise kohustused.  Ilmselt peavad eraparkla operaatorid parkimistingimuste märgise sisu mahukamaks muutma.

Kuigi mõned õiguslikud küsimused on riigikohtus veel selgeks vaidlemata, on eraparklatel auto teisaldamisega seotud õiguslik raamistik saamas järjest kindlamaid jooni, mis võimaldab neil jõulisemalt kaitsta enda  õigusi ja survestada mittetasunud juhte.

 

Foto: Eero Hänninen

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga