Õigusuudised: Riigikohus toob eraparklatega seotud teemasse selguse

Posted on Posted in Avalikkuse tähelepanu

Märtsikuu 23ndal päeval 2016 tegi Riigikohus kõmulise otsuse[1], andes eraparklale (Europark OÜ) õiguse autode teisaldamiseks, kui parkija ei ole tasunud parkimistasu. Otsusest kumab rohkelt ebakõlasid ning arvamusi on rohkem, kui riigikogu voorudes esitatud presidendikandidaate. Peamiselt on otsuse kohta siiski kaks seisukohta: tegu oli 1) teadlikult kujundatud vaidlusega, mis soosib lõppkokkuvõttes parklaoperaatorite tegevust;[2]2) õigusrahu huvides parima võimaliku lahendusega, mis paneb advokaadid oma sõprade ees häbisse, kes on inimesi reeglite rikkumisele õhutanud ja ebameeldivusi tekitanud.[3]

Mida kohus õigemini otsustas?

OÜ OK Incure esitas 6. veebruaril 2015 Harju maakohtule hagi OÜ Europark Estonia vastu auto väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt pargiti hageja sõiduauto Škoda Superb 31. jaanuaril 2015 Tallinnas, aadressil Sakala 14b, kus kostja osutab parkimisteenust. Samal kuupäeval teisaldas kostja hageja sõiduki Tallinnas Rävala 5 asuvasse parkimismajja, kus sõiduk paigutati kinnisele alale, takistati selle kasutamine rattatõkisega ega võimaldatud sõiduki volitatud kasutajal sõidukit oma valdusse võtta. Vaatamata OK Incure OÜ nõudmisele pole Europark tema valduses olevat sõidukit tagastanud.

Kuigi esimese astme kohus rahuldas OK Incure’i kaebuse ja leidis, et ettevõttele tuleb sõiduk tagastada, muutis ringkonnakohus otsuse vastupidiseks, millega omakorda nõustus riigikohus.

Ringkonnakohus leidis, et parkimisfirmal on keeruline tõendada auto tegelikku kasutajat, eriti juhul kui ettevõte teda sealjuures ei aita ning sellisel juhul jääb kohustus auto kasutaja ja parkija tõendamiseks OK Incure’i enda kanda. Kuna hagi esitajaks oli juriidiline isik, kelle teovõime realiseerub tema esindusorgani liikmete kaudu, tõdeti, kuni sõiduki juht on tuvastamata, tuleb eeldada, et sõidukit kasutas ja parkis OK Incure’i seaduslik esindaja ehk juhatuse liige.

Mis on aga pildil valesti?

Lugedes märtsikuu kohtuotsust ei leia me vastust küsimustele, mis on kogu teema tuumaks. Esmalt on jäetud inkassofirma poolt olulised argumendid kohtule esitamata ehk pooled pole kohtuvaidluses teinud kõike võimalikku enda positsioonide kaitseks.[4] Kuna vaidlus puudutas auto teisaldamist eraparklast, ei toonud see õigusrahu ning lahendamata küsimusi on veel hulgi:

  1. Kas ja mis tüüpi leping on poolte vahel sõlmitud?
  2. Kas lepingule kohaldatakse parklaoperaatori tüüptingimusi?
  3. Kas parkimistingimused on üldse lepingu osaks?
  4. Kas tüüptingimused on mõistlikud?
  5. Kas tahvlil väikese kirjaga toodud tingimused olid autojuhi jaoks nähtavad ja loetavad?
  6. Kas autojuht tohtis neid tingimusi autot juhtides lugeda (LS § 33 lg 11 p 1)[5]?
  7. Kas leppetrahv ja/või kahjuhüvitis on/ei ole ebamõistlikult suured?
  8. Kas parklaoperaatoril on õigus auto teisaldamiseks, kui seadus annad sõnaselgelt teisaldamise õiguse ainult politseile või kohalikule omavalitsusele?[6]
  9. Kas liiklusseaduse sätted üldse kohalduvad eraparklas?
  10. Mis õiguskaitsevahendeid tohib parklaoperaator kasutada ning kui proportsionaalsed/ebaproportsionaalsed need on?
  11. Kas teisaldamise asemel on parklaoperaatoril proportsionaalsemaid õiguskaitsevahendeid? (Näiteks paigaldades tõkkepuu või tasu mittemaksmisel eemaldada autolt ühe või kaks rehvi);
  12. Kas teisaldamise puhul võib tegemist olla pandilepinuga, mis peab olema sõlmitud kirjalikult?
  13. Kas parklaoperaator võib sisse nõuda eelnevaid (maksmata) trahve?
  14. Kas auto omanik/kasutaja võib kohustuse täitmise tagamiseks anda parklaoperaatoirle muu tagatise? (Näiteks vanema seeria auto või trahvisummaga (trahv 30€ + teisaldamistasu 140€ = 170€) proportsioonis oleva eseme);
  15. Kuidas jaguneb tõendamine poolte vahel? (Näiteks: 1) kas parkimislepingu tingimused olid paigaldatud iga kostja parkimisala sissesõidu juurde, sh parkimisalale; 2) kas vaidlusalust sõidukit pargiti kostja parkimisalale ilma selle eest tasumata X korral ajavahemikul …….. kuni ……..; 3) kas X korral (enne sõiduki teisaldamist parkimisalalt) on parklaoperaatori poolt väljastatud leppetrahv ja see oli adressaadile kätte toimetatud; 4) kas parklaoperaator parkimisala oli selgelt piiritletud/märgistatud; (parkimisala peab olema märgistatud selliselt, et oleks võimalus aru saada, et tegu on parkla territooriumiga); 5) kas lepingutingimusi sisaldav märk oli paigaldatud selleks sobivale kohale, oli potentsiaalsele lepingupoolele kergelt märgatav ja arusaadav (nt nõuetekohaselt valgustatud ja puhas).

 

Tulemas on kauaoodatud lahendus!

Tunnistama peab parklaoperaatorite esialgset võitu. Kauaks seda jätkub?

Nimelt on järjest enam isikuid pöördunud vaidlusega Europargi vastu kohtusse. I ja II astme kohtud saavad kergendatult tugineda Riigikohtu 3-2-1-3-16 lahendile ning ei tee isikute jaoks soodsaid lahendusi.[7] Septembris on Riigikohtusse jõudnud neli vaidlust seoses Europargiga, mis käsitlevad asja väljanõudmist, valduse üleandmist, alusetult saadu tagastamist ja kahju hüvitamist. Kolleegium tegi siinkohal teretulnud valiku ning otsustas kohtupraktika ühtlustamiseks võlaõigusseaduse § 42 lg-te 1 ja 3, § 305 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaldamisel asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 18 lg 2 alusel anda lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.[8]

Selle valiku teeb Riigikohus juhul, kui asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel. Samuti juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui koosseisu enamus tahab muuta tsiviilkolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel. Seega on, mida oodata. Kuivõrd Eesti pole pretsedendiõigust järgiv riik, siis on võimalik, et jõutakse teistsugusele tulemusele võrreldes märtsikuise kohtuotsusega.

 

Loomulikult ei saa tegutseda südametunnistuse vastu, isegi siis, kui seda nõuavad riiklikud huvid. Nii nagu parkla ootab oma klientidelt seadusekuulekust, ootavad kliendid parklalt seaduste järgimist ning selge korra loomist. Parklaoperaatori kehtestatud nõuded on seadusega vastuolus ning kulutavad ressursse. Lähtudes õigusselguse põhimõttest, tuleb parklaoperaatori poolt kehtestatud nõuded sõnastada piisavalt selgelt ja arusaadavalt, et isikul oleks võimalik oma käitumist kujundada ja asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida tema tegevus võib kaasa tuua. Kuna Riigikohtu märtsikuu otsus ei toonud lahendust, võib lähiajal oodata suuri muudatusi.

 

[1] RKTK 23.03.2016 otsus 3-2-1-3-16.

[2] Postimees. Europargi kasuks tehtud riigikohtu otsus tekitas kokkumängukahtluse. 29.03.2016. Arvutivõrgus: http://majandus24.postimees.ee/v2/3636033/europargi-kasuks-tehtud-riigikohtu-otsus-tekitas-kokkumaengukahtluse.

[3] Samas.

[4] Samuti ei ole pooled esitanud ei maa- ega ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mis annab õiguse oma kulud teiselt poolelt kätte saada.

[5] Juhil on keelatud: tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes;

[6] Liiklusseadus § 92 lg 5.

[7] Tsiviilasi 2-15-7798 ja 2-15-7081

[8] Kohtuasjades nr 3-2-1-68-16; 3-2-1-82-16; 3-2-1-77-16; 3-2-1-80-16.

 

Foto: Eero Hänninen

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga