Teenistussõiduk kui erivahend korrakaitseseaduse mõttes

Posted on Posted in Avalikkuse tähelepanu

Siinkirjutaja ei võta seisukohta politsei tegevuse üle ega hinda tegevuse eesmärgipärasust ja proportsionaalsust, vaid jätab selle töö teha korrakaitseorganitel. Analüüs käsitleb sõiduki erivahendina kasutamise aluseid. Oma analüüsis oleme tuginenud korrakaitseseaduse sätetele ning seaduse eelnõule.[1]

 

Ööl vastu laupäeva otsustas mootorattur põgeneda, kuna oli ületanud kiirust 101km/h ning tal puudus vastava kategooria juhiluba. Peale mõne minutilist (ca 8 min) tagaajamist, otsustas politsei võimalikult parimal hetkel kasutada tsiklimehe suhtes vahetut sundi ning rammis mootoratta teelt välja.[2]

Õiguslikud asjaolud

Antud olukorras lähtud politsei korrakaitseseaduse (KorS) § 45 lg 5-s, mis sätestab – kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. Kors § 74 lg 1 kohaselt on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga.

Et anda hinnang politsei tegevusele, tuleb hinnata KorS § 781 ammendavas loetelus toodud lubatavaid erivahendeid, mille alusel mootoratta teelt välja rammimine toimus.

781.Erivahendid

Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisiku erivahendid on:
1) käerauad;
2) jalarauad;
3) sidumisvahend;
4) rahustussärk, -tool või -voodi;
5) teenistusloom;
 6) tehniline tõke;
 7) sõiduki sundpeatamise vahend;
8) veekahur;
9) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid;
10) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu;
11) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis;
12) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend.

Sõiduki sundpeatamine toimub vastavalt vahetu sunni kohaldamise alustele ja põhimõtetele. Teesulu puhul tõkestatakse sõiduki liikumine takistuse teele paigutamisega. Teesuluks võib kasutada ka teist sõidukit. Selle tulemusena sunnitakse liikuv sõiduk peatuma[3]. Nii võivad erivahenditeks olla ka teenistussõidukid (kui neid kasutatakse nt teesulu tekitamiseks või vägivaldseks muutunud avaliku kogunemise ala piiramiseks).[4] Sama eesmärk on ka sõiduki sundpeatamise vahendil. Levinuim nendest on nn siil, mis paigutatakse teele sõiduki liikumise trajektoorile.[5] Tehniliseks tõkkeks on nii spetsiaalsed tõkestamise erivahendid, nt teisaldatavad barjäärid, nn Hispaania ratsanikud, teisaldatavad võrkaiad, okastraat vms. Tehniliste tõketena võib kasutada ka teenistussõidukeid, kui neid kasutatakse rahvahulga liikumise tõkestamiseks.[6]

Seega lubatakse teenistussõidukit kasutada vahetu sunnina statsionaarselt ehk seisvas asendis. Vastasel korral oleks politseil volitus rahvahulga liikumise tõkestamiseks inimestele autoga otsa sõita. See aga ei oleks kohane demokraatlikule riigile.

Muude erivahendite kohta ei pidanud seadusandja siinkohal võimalikuks ja otstarbekaks ammaendavat loetelu anda. Seega saab küll eriseaduses erivahendi loetelu täpsustada, kuid erivahendi liik peal olema KorS-is sätestatud. Konkreetse korrakaitseorgani kasutatavad erivahendid sätestatakse vastavates eriseadustes.

Tuleb teadvustada eelnõuga sätestatava erivahendi mõiste erinevust de lege lata Eesti õigusaktides kasutatavast erivahendi mõistest. Kõnealune mõiste on oluliselt kitsam, see hõlmab ainult vahendeid, mis on kasutusel eesmärgiga sekkuda isikute põhiõigustesse.[7]

Võib jõuda järeldusele, et kui seadusandja oleks tahtnud lubada erivahendina kasutada ka teenistussõidukit, oleks see expressis verbis sätestatud ka vastavas seaduses. Üheski üld –ega eriseaduses teenistussõidukit kui erivahendit loetletud ei ole. Eeltoodust järeldub, et tegemist võib olla seaduse lüngaga. Kuigi LS § 12 lõike 2 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk ning tehnilise tõkkena lubatakse teenistussõidukit kasutada, siis sõidukiga rammimist seletuskirjas ette pole nähtud (lubatav vaid statsionaarselt ehk seisvas asendis). Sama kehtib ka sõiduki peatamisele sõiduki sundpeatamise vahendiga. Kui jaatada rammimise lubatavust, tuleks vahendit tõlgendada laial, mis annaks aluse kasutada ükskõik mis vahendit auto sundpeatumiseks. Kindlasti ei ole olnud see seadusandja tahe ning samuti seletuskirjast seda ei nähtu.

 

Ühiskond on meile andnud reeglid, millest tuleb ka õiguskaitseorganitel kinni pidada. Õigusriigis võib eraõiguslik isik tegeleda kõigega, mis ei ole keelatud, seevastu avalik-õiguslik isik tohib teha ainult seda, mis on lubatud.

 

 

Kristjan Tuul & Sander Potisepp

 

 

 

 

Foto: Martin Ilustrumm

[1] Korrakaitseseadus 49 SE. Arvutivõgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus.

[2] Uudis arvutivõrgus: http://krimi24.ee/krimi24-fotod-ja-video-politsei-oli-sunnitud-tallinnas-kiirust-uletava-mootorratturi-teelt-valja-rammima/.

[3] Viide 1, lk 74 lg 4.

[4] Viide 1, lk 104 lg 1.

[5] Viide 1, lk 74 lg 4.

[6] Viide 1, lk 109 lg 4.

[7] Viide 1, lk 103 lg 5.

2 thoughts on “Teenistussõiduk kui erivahend korrakaitseseaduse mõttes

  1. Kui seletuskiri märgib, et “Nii võivad erivahenditeks olla ka teenistussõidukid (kui neid kasutatakse nt teesulu tekitamiseks või vägivaldseks muutunud avaliku kogunemise ala piiramiseks)”, siis järelikult võib erivahendiks olla ka teenistussõiduk ise, kusjuures sulgudes väljatoodud loetelu ei näi olevat ammendav.

    Kui teenistussõiduk ei ole erivahend, siis võib KorS § 74 lg 1 kohaselt langeda politsei tegevus ka füüsilise jõud kasutamise alla? Või kas füüsiline jõu kasutamine saab toimuda ainult ilma vahenditeta (nagu teenistussõiduk, kumminui)?

    1. Tõsi, seletuskiri toob välja erivahendina teenistussõiduki, kuid ainult teesulu korraldamiseks. Erivahendid liigitatakse passiivse ja aktiivse kaitse vahenditeks.
      * Passiivseks kaitseks mõeldud erivahendid (nt kuulikindlad vestid, kiivrid ja näokatted) on ette nähtud politsei turvalisuse tagamiseks ning nende reguleerimise järele vahetu sunni vahenditena puudub vajadus, kuna nende vahendite piiramine pole (vähemasti üldjuhul) sunni adressaatide põhiõiguste kaitse seisukohalt oluline.
      * Aktiivse kaitse erivahendite reguleerimine on aga oluline sunni adressaatide põhiõiguste seisukohalt, sest põhiõiguste seisukohalt on isikul oluline, kuidas ja millega (granaat vs teetõke) teda mõjutatakse. Seetõttu on erivahendite loetelu ka ammendav nimekiri, st Politsei ei saa ise käigu pealt välja mõelda uusi erivahendeid (nt pesapalli kurikas, dünamiit), mida vahetul sunnil kasutada.

      Praegu kasutati teenistussõidukit aktiivse kaitse vahendina, st teenistussõidukiga ei tagatud üksnes politseiteenistuja turvalisust. Selliste vahendite kasutamine peab olema reguleeritud seadusega (KorS § 75 lg 2) – tõsi, seletuskirjas väidetakse, et erivahendi liigi kõiki objekte (Füüsilises tõkkes – liik, auto kasutamine – objekt) ei saa alati sätestada seaduses ammendavalt, kuid samas väidab seletuskiri, et liigid ise on KorS §-s 78’1 ammendatult loetletud (sõiduki enda aktiivne kasutamine erivahendina rammimiseks). Praeguse korrakaitseseaduse järgi ei või teenistussõidukit expressis verbis vahetu sunni vahendina kasutada ja see ongi probleem, sest avalik-õiguslikud asutused võivad teha üksnes tegusid, mis on neile seadusega lubatud. Sellise põhimõtte põhjuseks on kaitsta avaliku õiguse adressaate riigi omavoli eest. Seetõttu peabki seadus nägema väga detailselt ette teod, mida avalik-õiguslikud asutused teha võivad. Puudub õiguslik seletus, miks peaks ühes olukorras erivahendi liigi objekti olema lubatud kasutada teises olukorras erivahendi liigina.

      Eelnõus on vahetu sunni vahendite süsteem lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest üles ehitatud astmelisena – leebemalt vahendilt liigutakse riivavama vahendi poole. Süsteem tipneb isiku vastu tulirelva kasutamise võimalusega kui üldjuhul riivavaima võimaliku haldussunnimeetmega.
      Füüsilise jõu kasutamine tähendab isiku, looma või asja vahetut füüsilist mõjutamist, s.t füüsiline mõju kandub vahetult korrakaitseametniku kehalt vahetu sunni objektile. Füüsilise jõu kasutamine võib seisneda nt isiku kinnihoidmises, kõrvalelükkamises või ärakandmises, looma tagasitõrjumises, ukse mahalöömises vms. Hõlmatud on ka kehtivates seadustes (nt piirivalveseaduse § 12 lg 1) mainitud käsitsivõitluse võtted. KorS § 74 lõike 2 kohaselt võib korrakaitseorgan kasutada ainult talle seadusega lubatud vahetu sunni vahendeid, seega on vahetu sunni erivahenditeks ainult sellised füüsiliseks mõjutamiseks ette nähtud vahendid, mis on otse seaduses loetletud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga